Apelsin: miks on tervislik?

Apelsin

Üldine                                     

perekond: Rutaceae

ladina k: [Citrus sinensis]

inglise k: Orange

saksa k: Orange, Apfelsine

soome k: appelsiini

rootsi k: Apelsin

Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Hiinas on seda kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugali admiralid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris. Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Marokost, Hispaaniast ja Iisraelist. Apelsini puu on keskmise suurusega, valgete õitega ning õied lõhnavad väga hästi. Apelsinipuu õitsemisaeg on vahelduv. Õitsema hakkab ta samal ajal kui eelmisel aastal viljad valmisid. Valmisviljad korjatakse kui nad on valmis ja hoitakse jahedas. Apelsin on üks looduslik hübriid, pomelo ja mandariini vahepealne. Tal on väga suur osatähtsus meie toidulaual. Kõik vitamiinid on head ja vajalikud osad meie toidus.

Üks kõige tähtsam on C-vitamiin. Kuigi apelsin ei ole see puuvili mis sisaldab kõige rohkem C-vitamiini, aga kuna ta on kõige populaarsem, siis on see meie peamine C-vitamiini allikas. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Keemiline koostis: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g, kaloreid 47, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.

Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.

Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid.

Liigi iseloomustus

Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt.

Säilitamine

Säilitatakse toatemperatuuril: säilivad apelsinid ~1 nädala. Apelsine võib ka sügavkülmutada. Jahedas õhurikkas kohas paar päeva või külmkapi puuviljasahtlis kuni 2 nädalat.

Mõned sordid näiteks:

Mõned sordid näiteks:

Navel, Hispaania2-3º C8-10 nädalat
Navel, L – Ameerika4-5º C4-6 nädalat
Valencia, Israel2º C10-14 nädalat
Scamouti, Israel4-5º C6-8 nädalat
 Ideaalne temperatuur2-5º C 

Miks on apelsin tervislik

Päiksevili apelsin – tõstab tuju ja toonust! Tahate parandada tuju ja tõsta toonust? Liigsetest kilodest lahti saada? Kauem noor ja terve olla?…siis sööge apelsine!!!

Need päikselised, ilusad ja maitsvad, mahlased, magushapud puuviljad on tõeline vitamiinide, mineraalide jm kasulikke ainete varaait. Eriti tervislik vitamiinivaesematel aastaaegadel.

1 keskmine apelsin sisaldab: 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, rauda, vaske, tsinki.

Maitsev ravim

Apelsin aitab tõrjuda paljusid haigusi, kuna viib organismist välja jääkaineid. Sellisele järeldusele tulid Jaapani teadlased, kes soovitavad ühel päeval nädalas süüa ainult apelsine (vähemalt 6 tk) või juua apelsinimahla. Apelsin tugevdab immuunsüsteemi. Inglise spetsialistide uuringud tõestasid, et apelsini koores sisalduvad vitamiinid ja värvained stimuleerivad nakkuste eest kaitsvate antikehade teket, tõrjuvad vabu radikaale ning kiirendavad haavade paranemist. Apelsin vähendab vähiriski. Makku sadestunud nitritid ja nitraadid moodustavad kantserogeenseid aineid, apelsinis sisalduv suur C-vitamiini kogus aga takistab nende teket. Apelsin vedeldab verd. Kui iga päev süüa vähemalt ühe apelsini, muutuvad veresooned elastsemaks, väheneb trombi- ja ateroskleroosioht (veresoonte lupjumine). Apelsinil on kergelt lahtistav toime. 1-3 apelsiniviilu tühja kõhu peale või toidukordade vahel korrastavad mao-seedetrakti tööd ning aitavad seega kõhukinnisuse vaevast lahti saada. Apelsini söömisega ei maksa liialdada, sest teatavasti võib tsitruselistest allergia tekkida.

Annab energiat

Klaasitäis värskelt pressitud apelsinimahla hommikusöögi kõrvale annab päevaks sama energia mis tee või kohv. Jooma peaks selle kohe pärast pressimist, sest aja jooksul paljud kasulikud ained lagunevad. Lõunaooteks võiks süüa terve apelsini. Tema koores ja viljaliha õhukeses kestas leiduv pektiin reguleerib vere kolesteriinisisaldust.

Vitamiinid

C-vitamiinirikas apelsin vähendab külmatundlikkust, soodustab haavade kiiremat paranemist ja tõstab söögiisu. Asendamatu võitluses krooniliste haiguste ja vananemisega. Tugevdab vastupanuvõimet haigustele.  

Miks on vaja C-vitamiini?

 ·    naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti  sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks;
·    mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes;
·    keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest;
·    seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke   pärssimiseks;
·    ravimite omastamiseks;
·    immuunsüsteemi tugevdamiseks;
·    mitmesugusteks paranemisprotsessideks.

C-vitamiini normid

Naised: 55-75 mg päevas Mehed: 60-100 mg päevastoodetakse mõned (või palju ) päevi enne valmis?Ohutu C-vitamiin päevane üld­kogus täiskasvanule: kuni  1000 mg ehk gramm (toit pluss mujalt saadu)

Veel positiivset – mõjutab mälu, intelligentsuse ja meeleolu paranemist…
On tõestatud, et inimese toitumine on seotud intelligentsusega. 1960 täheldati, et suurenenud C vitamiini tase on seotud intelligentsuse paranemisega. Õpilastel, kelle veres oli suurem C vitamiini tase, oli keskmine IQ tase suurem kui nendel, kes kannatasid C vitamiini puudust. See uuring toetas ka hilisemat uurimist 1988. aastal kui leiti, et vitamiinide koguse täiendamine üldiselt, parandab IQ tulemusi keskmiselt 10 punkti ja mõni õpilane isegi saavutas 20 punkti rohkem. See oli dilemma, näilisest abist juhitud uuring. Edasine uurimine 1991. aastal näitas sarnast IQ paranemist testides 615 õpilast üle 3 kuu.Need on lihtsalt mõned üksikud nendest uuringutest. Näiteks uuring Readingi Ülikoolist (Suurbritannias) teadvustab, et lastel kellel on veres kõrgem toitainete tase, on võimelised töötlema informatsiooni palju kiiremini, suurendades sealjuures oma tööviljakust. Teisisõnu lapsed (ja täiskasvanud) paistavad olema võimelised kiiremini ja pikemat aega mõtlema (tähelepanu on suurenenud). C vitamiin on vajalik acetylcholine, võtmeaine ajule, mis on seotud mäluga. Inimesed, kes kannatavad halva meeleolu ja depressiooni all on eranditult C vitamiini puuduses, samuti nagu vitamiinide B3, B6 and B12-ga. On tõestatud, et C vitamiin aitab parandada ka autistlike laste sümptomeid ja taastab IQ taseme normaalsele.  


Järeldus – on tõestatud, et C vitamiin soodustab mälu, intelligentsuse ja meeleolu paranemist.

“Värske” ja “puhas” – mis need tähendavad? Paljud mahlad, mida super-marketites müüakse on kirjeldatud kui „värske” ja „puhas”. Aga reaalselt  ei ole.  Või vähemalt ei ole need värsked ja puhtad sellisel moel nagu Teie ja meie mõtleme nende terminite all.   Kuidas saavad tootjad reklaamida mahla kui „värske” ja „puhas” kui nad tegelikult:  

lahjendavad;
pastöriseerivad (kuumutavad, et säilitada vastupidavus ladustamisele, aga tegelikult selle protsessiga tapetakse tähtsad ensüümid, vitamiinid ja mineraalid);kontsentreerivad,

külmutavad ja segavad veega;